esmaspäev, 20. oktoober 2008
ei ole ju üldse deep olla
"Ta on sürreaalne hübriid, kes on ühte kätte innukalt kahmanud vana kreeka poti, teises käes kõlgub tal aga nartsiss. Ta lobiseb palju, kuid tema lemmikteemade hulka kuuluvad moodsa maailma inetus, üksilduse ilu ning eelkõige tema enese hinge majesteetlikkus, siis räägib ta tihti isendaga. Ta naeratab, sest on naiivne optimist, kuid ülitundlikkus muudadab ta meeleolu kõikuvaks, nii et ta võib äkitselt nutma puhkeda või isegi minestada. Ometigi, kui läheduses peaks kohuma äike, seilab ta kohe hapra paadiga merele või kepsutab lähima mäe otsa. Ükskõik kumma intensiivsustee ta valib, ikka ahvatlevad kõrvale unustused armsamatest paikadest ja parematest aegadest. Seega võibkita hõlpsasti juba liigutavalt noorena varajasse hauda variseda."
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar