No ei ole elu. No ei ole.

No üldse kohe ei ole.
Läksime bangalosse. mõtlesime, et tore. no ei olnud. haiglaselt palju oli ainult sääski.
Tekkis mõte minna kabanossile. ette jäi Spar Express. sealt sai Toru friikaid, Põts küpsiseid(kehvasid) ja mina suppi(kusjuures hapukoort ka.jei). läksime välja. vahepeal oli Põts kontakteerunud kõikvõimsa Merliga. loomulikult oli ta koolinoortebändidekonkursil Kultuurimaja hoovis(kindlasti nii mõnigi sääsk eksis ka sinna). saime teada, et Merlil läheb aega. mõtlesime, et sööme kuskil murul. Torul tekkis kihk einestada noortevangla hoovi aia kõrval. äärmiselt sensu. istusime maha. Põts seisis kuna tema heledad püksid kategooriliselt keeldusid määrdumast. tegelikult mööduvad autod meid ei näinudki. nähti vaid Põtšikut, kes noortevangla poole vahtis.

Uku tänava trepil silmasime noort räpparit. ta kõndis meie ees. võiks ära mainida ka, et õigevaliku-Kätlinil on ikka eriline tõmme nende USA agulirahva jäljendajate järgi..siis järgmine > Toru:"AIII!" sosistades:"vaatame, kas vaatab...". ja ta vaataski.

ilus õhtu

Sinised hambad ja ületamatult keeruline uksekood

ma nüüd ei teagi.. kas on parem nii, et ei ole kedagi..või, et on.. või, et on silmapiiril.. või.

Aga maailma parimad oleme Sandriga vanalinna-sprinterid-munakiviteel.
kui ma ütlen, et maailma parimad, siis ma MÕTLEN maailma parimad!

tule. tule mu juurde cowboy. ma ootan. ära ei sõida. ausalt.

Taaskord avastasin väikese seltskonna rõõmud...
pitsa, lavaširullid, mahl,sildimäng, tee,liikuv ajaleht, jäätis, õudusjutud - lapsepõlv tuli meelde

vahetu on hea